Selle tulemusena tekib fail laiendiga .pdf ning avaneb kõikide PDF’i programmidega. PDF-fail tuleb muidugi ODF-faili võrra suurem. Kui aga on vaja muuta siis saab seda .pdf faili avada LibreOffice’iga (Fail->Ava või CTRL+O ja siis näidata PDF-fail ette) ja siis avataksegi ODF-komponent PDF’i seest ning saab taas kõike muuta nagu see oleks OpenDocument’i vormingus. Salvestamisel salvestatakse esmalt ODF-fail ja seejärel saab alati ka hiljem PDF’i eksportida ning taas määrata, et loodaks hübriiddokument. See annab omakorda võimaluse säilitada, levitada vaid .pdf faili, mis on loomulikult ODF’i võrra suurem – säilitamise puhul võib lisada ka PDF/A arhiveerimise valiku. Hübriiddokumendi kasutamine tagab selle, et ka LibreOffice’i puudumisel on võimalik dokument kiirelt avada ja vajadusel LibreOffice paigaldada ning muuta. Ka MS Office 2007 SP2 ja uuem suudab ODF’i avada, MS Office 2016 toetab ODF’i juba paremini ka salvestamisel. Siiski siinkohal hoiatus – [mitte rajada failivahetust impordile-ekspordile](https://viki.pingviin.org/Üksteist_nõuannet_värskele_OpenOffice.org_kasutajale#4._.C3.84ra_raja_oma_failivahetuse_korraldust_impordi-_ja_ekspordifiltritele.) ehk siis kasutada ikka seda failivormingut, mis naturaalselt kasutatava kontoritarkvara poolt toetatud on. Lisateavet siit esitlusest.